9

Täna siis Mihkli sünnipäev, mille poja kahjuks haigena pidi vastu võtma... Kurb olemine oli.

Nartsissistlik...

... nauding on see omaenese blogi lugemine. Vaatasin huvipärast, millal olen alustanud, ning selgus, et just novembris saab 2 aastat blogipidamist täis. Nüüd olen kaks päeva oma sissekandeid lugenud. Püüdsin mingit eneseanalüüsigi teha, aga lõpuks kadus tervik ikka käest. Nii et ikkagi sõlmimatud ja udused need lõimed siin küberruumis. Olgu siis nii.

Ühest asjast on mul hea meel - ma võin päris rahul olla oma eluga, sest see on ikka üsna meeldivalt kirju. Vähemalt see avalik-sotsiaalne osa... Ja minu sõbrad saavad selle kahe aasta jooksul ka päris mitu korda pai, nii et te teate, kui olulised te mulle olete. :) Siinkohal veelkord aitäh olemasolemise eest!

Announcement

Sügis 1995. Taevaskoja. Täiesti uus algus.

Sain täna ühe imetoreda kirja, mis teatas, et 28. nov. on jälle tulemas TÜ usuteaduskonna vilistlaspäev. No mis sa oskad kosta - hõissa! :)

Illusoorne ...

Käisin täna jälle Draamastuudios. Naersin iseenda üle, kui bussist maha astusin ning teel "Kandle" poole tajusin jälle seda illusoorset vabadust, mis sügavalt sisse hingama sundis ning meele ülevaks tegi. Pärast sealt tagasi tulles oli samasugune tunne: pimeduses särav Võru linnake mõjus armsalt ja koduselt. 

Aga Tagamets täna kiusas mind. Või nii mulle näis. Sest paistis, et täna tegin (peaaegu) kõike valesti. Eks ta testis, vaimu ja meelekindlust. See tema õigus ju. Aga pole hullu. Küllap ma veel lähen sinna tagasi. :)

Ühtteist märkasin täna veel - stuudios 3 noort tüdrukut, pluss siis mina, vana naine. :) Ei ole päris lihtne seltskond, täiesti on tuntavad omad jõujooned ja hierarhia, siin pole midagi juhuslikku.

Huvitav on.

*

Aga igatsus püsib....

Prayer for the Dying

"Fearless people careless needle
Harsh words spoken and lives are broken
Forceful aging help me I'm fading
Heaven's waiting it's time to move on

Crossing that bridge with lessons I've learned
Playing with fire and not getting burned
I may not know what you're going through
But time is the space between me and you
Life carries on

Just say die and that would be pessimistic
In your mind we can walk across the water
Please don't cry it's just a prayer for the dying
I just don't know what's got into me"

Ja jälle heliseb hing kaasa...

Introduktisoon

Argo.
Pindi.
Piiskop.
Vaimulikud valges ja punases.
Külm.
Pidulik.
Lilled.
Söök!
Pisut emotsioone, väike nostalgia.
Nüüd tagasi (uues) kodus. Külm ikka nahavahel.
Tohutu väsimus (aga see on magamatusest).

Teater

Teater ei pruugi üldse olla see, mida te arvate. Võrus näiteks (ja siiski mõnel pool veel) tehakse asju mõnikord teistmoodi.

Kas teate, et kui ühte teksti umbes 100 korda korrata, kaotab see igasuguse mõtte? Ning kuskil seal 57-nda korra peal hakkavad vesiselgelt peas oleva teksti sõnad sassi minema. Ilmselt just sellepärast, et enam pole mõtet sees. Siis tuleb hakata ajus pingutama lihaseid, mille olemasolust sa enne ei teadnudki...

Ja veel - püüdke öelda mingit lauset (kasvõi tsiteerige "Kalevipoega" :)) ning samal ajal jookske nii kiiresti kui jalad võtavad. Paigal.

...!

Aga midagi ma eile taas saavutasin. Kuigi - astudes oma unistusele sammu lähemale, liikusin millestki muust jälle eemale. Ikka peavad saavutused olema ohvrite arvelt... Kuri!