A blink

Kui kerge on jääda taas sõltuvusse neist pisikestest ja tegelikult tähtsusetutest netimärkidest, neist kiiretest positiivse tagasiside sähvatustest, mida küberkeskkonnad nii heldelt jagada lasevad. Need märgid mõjuvad kui uimasti, mis ajju sööstes murdosa sekundiga pea pöörlema paneb ja eufooria tekitab (ning ühtlasi reaalsustaju tugevalt väänab). Olin just omandamas seisundit "mina + sisemine tasakaal" või "mina - väärtus iseenesest" või midagi sarnast, et õppida õppima ometi kord lahti laskma neist lugematutest välistest mõjutatest, kui juba libastun. Enne esimest sammu tegelikult! Kas saavutan ma kunagi selle jalad-kindlalt-maas-enesekindluse, mis lubab mul lihsalt olla, või jäängi ma oma eksistentsile õigustust otsima teiste heakskiidu/tunnustuse abil...?
Ah, see virvatulede eksitav maailm...