Kangesti hakkab tunduma, et mingil hetkel elus tuleb teha meeltheitev valik - kas liituda kavala Sarumani viisil vägeva Kurjaga, et vähemalt elus püsida (kui! - ja võimu jagamisest ma ei mõtlegi mitte), või astuda Gandalfi kombel saatusele võideldes vastu ja olla määratud hukkuma.
Lihtsalt, mulle tundub, et minu elus on praegu sellised võimalikud valikud.
Ja ma ei räägi hukkumisest kui füüsilisest eksistentsi lõppemisest, nagu ka ei räägi ma Kurjast kui mingist kriminogeensest kollektiivist vms. Ikka allegooriliselt, mõistu. ;)
Ka vaimselt võib känguda, manduda, lahustuda, samuti nagu võib saavutada välist edu, kuulsust ja prestiiži. See ei pruugi midagi tähendada. Ja see võib tähendada Kõike. Kõik oleneb mõtlemisest.
... mitte, et selsinatsel tekstil nüüd suurt Mõtet oli. Võõrale silmale vähemalt.
Lihtsalt, mulle tundub, et minu elus on praegu sellised võimalikud valikud.
Ja ma ei räägi hukkumisest kui füüsilisest eksistentsi lõppemisest, nagu ka ei räägi ma Kurjast kui mingist kriminogeensest kollektiivist vms. Ikka allegooriliselt, mõistu. ;)
Ka vaimselt võib känguda, manduda, lahustuda, samuti nagu võib saavutada välist edu, kuulsust ja prestiiži. See ei pruugi midagi tähendada. Ja see võib tähendada Kõike. Kõik oleneb mõtlemisest.
... mitte, et selsinatsel tekstil nüüd suurt Mõtet oli. Võõrale silmale vähemalt.
2 kommentaari:
Minule see tekst meeldib. Ja kuidagi tuttav tunne! :)
:)
Postitage kommentaar